Pärast seda kui ma maakolkast pealinna kolisin, siis ma tunnen, et kogu mu elu on üks half-ass. Väike loetelu siis asjadest, mis on, aga samas ei ole.
half-ass elukoht- oma elu pealinnas alustasin ma Õismäel. Pikk maa küll kesklinna, kuid samas üüri ei pidanud maksma, söök oli külmkapis. Ainuke asi, mis andis soovida, oli inimsuhted. Aprillikuus minu närvid ei pidanud enam vastu ja ideaalne otsus oli kolida peaaegu et südalinna. Korter on imeline, tuba on imeline, oi kui pehme voodi ja suur vannituba, aken aeda. Juulis lõppeb üürileping ja mis minust siis saab.. kes seda teab. Mis minust saab sügisel? Seda oskab, vaid öelda saatus ja see, kuidas ma oma elu ise kujundan. Selline tunne, et osta või karavan ja hakka mustlase elu elama. Või siis otsin rikka Itaalia mehe ja kolin ära Vahemere äärde.
half-ass sõprussuhted- kodulinnas oli mul neljane punt, kellele võisid helistada olenemata kellaajast või päevast, kui oli mure või tahtsid midagi teha. Tulles pealinna avastasin, et aga mul ei olegi ju siin parimaid sõpru, sest teistel inimestel on ammu juba oma kambad või nende ''parimad'' inimesed olemas. Mida teha? Kas jäädagi elulõpuni ringi liikuma oma vanema vennaga? Hetke seisuga on mul siin linnas võibolla 2 inimest, kes on kindlad sõbrad, sest no teadagi levib siin teadagi poolest tõsine haigus nimega ''kes üldse on su sõber''. Neid mõrudaid vilju olen ma piisavalt saanud juba tunda, kus sa arvad, et vau ma nüüd kuulungi sõpradeliigasse, aga sekund hiljem lakstab juba joonlaud vastu näppe, sest ei, ma olen sügavalt eksinud selle osas.
half-ass sõprussuhted- kodulinnas oli mul neljane punt, kellele võisid helistada olenemata kellaajast või päevast, kui oli mure või tahtsid midagi teha. Tulles pealinna avastasin, et aga mul ei olegi ju siin parimaid sõpru, sest teistel inimestel on ammu juba oma kambad või nende ''parimad'' inimesed olemas. Mida teha? Kas jäädagi elulõpuni ringi liikuma oma vanema vennaga? Hetke seisuga on mul siin linnas võibolla 2 inimest, kes on kindlad sõbrad, sest no teadagi levib siin teadagi poolest tõsine haigus nimega ''kes üldse on su sõber''. Neid mõrudaid vilju olen ma piisavalt saanud juba tunda, kus sa arvad, et vau ma nüüd kuulungi sõpradeliigasse, aga sekund hiljem lakstab juba joonlaud vastu näppe, sest ei, ma olen sügavalt eksinud selle osas.
half-ass vestlused- mõttetute lausejuppide vahetused inimestega, kes sulle ei meeldi või kes sulle korda ei lähe või kellega sul pole lihtsalt midagi rääkida. Üldiselt tulevad need viisakusest või siis kui vaikus on juba nii rõve, et ainuke heli, mis sa kuuled on laeventilaatori undamine. Viimasel ajal olen ma hakanud välja lõikama selliseid olukordi oma elust- kui mulle ei meeldi antud inimene, siis ma ei räägi temaga. Kui inimene on minu arvates igav, ma ei räägi temaga.
half-ass suhe- mingi hetk ma hakkasin pidama päevikut, kus ma kirjutasin üles kõik päeva positiivsed sündmused. Ühe inimese nimi kordus iga päev. Kui asi aga keeras hapuks, siis lõpetasin ka päeviku täitmise. Ma nimetaks seda suhet soolakurgiks- kurk ei ole värske ja mahlane, samas ei ole ka mõnus hapukas, mida lõikaks hakklihakastme kõrvele. Kas tegemist on lihtsalt naiseliku ülepaanitsemisega, kus ma muudan oma peas kõik hullemaks või on tegelikult kõik korras.
half-ass töö/kool- septembris läksin kohe ma tööle. Ma armastan raha, ma armastan riideid ja ma armastan, et ma saan elada nii nagu ma soovin. Kuid töö tähendab, et selle juures kannatab ka kool. Poole loengute pealt tööle jooksmine, mõnikord üldse mitte kooli jõudmine, poole tagumikuga tehtud projektid. Kui varem oli võimalus, et tulen töölt ära ja saan kuidagi hakkama, siis nüüd kodust välja kolides pean ma maksma üüri, arveid, mis kankeldab kõik võimalused ära, et ma võiks töövaba elu elada.
No comments:
Post a Comment